Novembris alustame Shindo venitustreeningutega

Jaapani päritolu shindo on massaaži-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem, mis ühendab iidseid idamaade tarkusi ning uusimaid teadmisi inimanatoomiast ja -füsioloogiast.

Shindo juured ulatuvad juba 1600 aastasse koos  Shiatsu massaazhiga, Hiina meditsiini ja Jaapani filosoofiliste põhimõtetega.

Meridiaanide venituste süsteem oli Shizuto Masunaga idee, kes tõi 1970ndate lõpus  Shiatsu ka läände oma raamatuga “Zen Shiatsu”.

Jaapanlanna Kazuko Kuratomi jätkas Masunaga loodud süsteemi rafineerimist ja 80ndate alguses tutvustas Kazuko Kuratomi Shindod Soomes ja Eestis.

Shindo tähendab kaudses tõlkes vaimu teed – see viitab meetodi sisemistele raviomadustele

Shindo käsitlus inimesest on terviklik: igal elundil ja energiakanalil e. meridiaanil on täita konkreetsed ülesanded.

Keha ja meele tasakaal

Eri tasakaalutuse seisundid (stress, depressioon, füüsilised ja emotsionaalsed pinged ) häirivad inimese loomulikku tasakaalu. Shindo abil saab avada ja hoida meridiaane avatuna. Kehavedelike ja energia voolamine paraneb, tänu sellele suudab organism endast väljutada mürke ja toksilisi aineid, mis on haiguste algpõhjus. Õigesti sooritatud shindo-võtetega saab saavutada keha ja meele tasakaalu, nii et ka loovus, elurõõm ja inspiratsioon pääsevad vabalt pulbitsema. Samuti aitavad shindo-harjutused organismil rahuneda ja lõõgastuda.

Venita end terveks

Shindo venitustega saab saavutada keha ja meele tasakaalu, vabastada keha ja vaimu sinna kuhjunud füüsilistest ning emotsionaalsetest pingetest

Põhikehameridiaanide turgutamiseks ja pingeseisundite vabastamiseks leidub shindo´s kuus venitusharjutust,

Iga energiakanal on seotud elutähtsa organiga meie kehas, mille  järgi ta endale ka nime on saanud. Põhienergiakanaleid on kaksteist ja shindo venitused ongi loodud selle põhjal, kus need kanalid meie kehas asetsevad.

Iga venitus tegeleb korraga kahe energiakanaliga, vabastades meie keha sinna kuhjunud blokeeringutest, et ennast jälle tasakaalukama, tervema ja õnnelikumana tunda.

Harjutused sobivad igas vanuses igasuguse ettevalmistusega harrastajale ega esita erilisi füüsilisi nõudmisi.

Venitustund algab soojendusharjutusega siis järgnevad venitusharjutused.

Tund lõppeb lõdvestusega.

Kazuko Kuratomi sooritamas maksa- ja sapipõie meridiaanide venitust. | FOTO: Anete Kruusmägi

Kopsu-jämesoole meridiaani venitus

Kusepõie- ja neerumeridiaani venitus

 Maksa- ja sapipõiemeridiaanide venitus

 Peensoole- ja südamemeridiaani venitus

 Südamepauna- ja kolmiksoojendi­meridiaanide venitus

Mao- ja põrnameridiaanide venitus

Peale venituste kasutatakse shindo’s vajutusi näppudega, küünarvarrega, põlvede ja jalalabadega. Massaaž vabastab kehas füüsilisi pingeid, kuid kuna iga organ, iga keha piirkond on seotud eri emotsioonidega, siis saab ka neid mõjutada. «Et emotsioon paremini välja tuleks, toetab shindo-võtteid sügav hingamine läbi suu – sa nagu hingad ploki endast välja,» ütleb Kisant. Kui shindo-massaaži ajal pisar silma tuleb, siis enamasti mitte valust, vaid sellest, et mõni tundetõke vallandub.